Kui sina oled üks neist, kes on kunagi pidanud midagi ehitisregistris tegema – siis ma tean, mida sa tunned! See on suur ja keeruline süsteem, mis – tõsi küll on aastatega paremaks muutunud – aga sellegipoolest on seal raske orienteeruda. Eriti kui ei ole varasemat kogemust dokumentide üles laadimisega.
See kõik võib olla alguses hirmutav – ja ongi. Sa kardad eksida mõõtudega, sa ei tea millises vormingus peab olema ehitusprojekt, kuidas üldse fotosid korraga üles laadida? Millised dokumendid on vajalikud, millised on “must have” ja mis on ülearune? Kuskohast sai ehitise andmeid uuendada? Kas mul on vaja kasutusluba või piisab kasutusteatisest? Hea uudis on, et sa ei peagi seda kõike ise teadma – selleks on olemas spetsialistid nagu meie. Sinul on vaja lihtsalt eeltöö ära teha.
Esiteks on sul vaja kokku koguda kõik oma maja või korterit puudutavad dokumendid, pildid, kasutusjuhendid, tehnilised passid, lepingud jne. Pane need ühte kindlasse kausta oma arvutis ja sorteeri ära. Seejärel võiksid ennast kurssi viia omavalitsuse nõuetega. Igas vallas/linnas on keegi ehitusspetsialist, kes oskab nõu anda ja teab sinu kinnisvara puudutavaid eritingimusi. Lepi kokku kohtumine ja uuri, millest peaksid alustama. Ilmselt oled sa juba teadlik ka sellest, kas sinu majas on tehtud suuremaid muudatusi – vahetatud küttesüsteemi, muudetud tubade paigutust, ehitatud midagi juurde – või võetud midagi ära. Sellest sõltub, kas on vaja koostada muudatusprojekt.
Nagu näed, on asju, mille peale mõelda, päris mitmeid. Kasutusloa saamisel mängivad rolli nii võimalused ja vahendid kui ka kiirus. Seepärast soovitan alustada oma kinnisvara dokumentide korrastamist enne, kui selleks tekib möödapääsmatu vajadus.