Käsitööteraapia

Ärevatel aegadel otsivad inimesed lahendusi, kuidas oma tundeid ja meeli rahustada. Käsitööteraapiat propageeriv õpetaja soovitab käsitööd kasutada enda sisemaailma piilumiseks ning pingete maandamiseks. Rahulik ja järjepidev tegutsemine aitab leida tasakaalu
„Emotsionaalne inimene nagu mina võtab ikka enda, lähedaste ja kogu maailma probleeme südamesse. Praegune ajastu on eriliselt keeruline ja ehki me sellest ajajärgust loeme hiljem ajalooraamatutest, on seda üle elada ikkagi keeruline ilma et meeled haiget saaks,“ naerab Terje Võrk, kellel on käsitööga tegelemine olnud terve elu üks meelistegevusi. „see on mulle nagu meditatsioon. Olen küll pikkamööda õppinud oma emotsioone rohkem kontrollima ka ilma käsitööta, aga ilma ka ei saa“.
 
Paar aastat on Terje tegelenud ka kunstiga, leidnud tee õli- ja akrüülvärvidega maalimiseni Tiiu Leisi kunstistuudios Pärnus ning kahel viimasel aastal osalenud ka Pärnu kunstnike Aastanäitusel. Kunstil ja käsitööl on väga tugev omavaheline side. Mõlemad tegevused rakendavad loova mõtlemise ja seovad selle käelise tegevusega. Niisugune pealtnäha lihtne, aga mõnikord ka keerulisemaid tehnikaid kätkev tegevus on kasulik, ei too mitte ainult korraks meelerahu vaid annab pikemaajalise oskuse oma emotsioone lahata, alateadvusega kõneleda ja mõttemaailma ergastada. Et käsitöö tegemist ka teraapiavormina kasutada, pole sugugi uus leiutis, kuid siiski vähelevinud. Kiire elutempo juures otsitakse kiireid lahendusi ja lihtsaid vastuseid. Kui aga käsitöö tegemine aitab tunnetada ennast ja oma mõtteid keerulistest ahelatest lihtsamateks etappideks vormida, paraneb hakkamasaamine ka muudes eluvaldkondades.
 
Käsitöö tegemine võib olla terapeutiline ja tervendav tegevus mitmel põhjusel:
 
  • Lõõgastumine ja stressimaandamine: See annab võimaluse lõdvestuda ja keskenduda käelisele tegevusele, mis omakorda aitab vähendada pinget peas ja mõtetes. Suur hulk kasutatavatest võtetest on rutiinsed ühetaolised liigutused, mis annavad ajule pigem puhkust. Muidugi tuleb päris algajal alustada lihtsamatest käsitöökunstidest ja liikuda samm-sammult keerulisemateni. Kogenud juhendaja oskab algajale kindlasti head nõu anda, sest vahel on ka pealtnäha keerulised asjad tegelikult hoopis lihtsad.
  • Meeleolu tõstmine: Käsitööprojektide lõpetamine annab positiivse enesehinnangule ja eneseväärikusele tõuke. Valmis asja nägemine või mingi seni tundmatu tehnika selgeks saamine pakub rahuldustunnet ja rõõmu, mis omakorda võib parandada meeleolu.
  • Keskendumisvõime arendamine: Käsitöö nõuab tähelepanelikku keskendumist ja käe-silma koordinatsiooni. See võib aidata arendada või taastada keskendumisvõimet ning olla eriti kasulik inimestele, kes võitlevad tähelepanuhäiretega. Peenmotoorikaga tegeledes areneb hästi lapse kõne, sest peenmotoorika arendamise kaudu stimuleeritakse aju kõnekeskust. Olulisel kohal on tegevused, kus tuleb ühendada esemeid, sobitada omavahel osakesi, sorteerida või paigutada ümber eri kuju või suurusega väikeseid esemeid. Hea oleks, kui laps tegutseks nii parema kui ka vasaku käega.
  • Käelise tegevusega on seotud nii lapse kui täiskasvanute intellektuaalne areng. Sõrmede liikumist arendatakse eriti koolieelses eas, kuid hiljem see unustatakse. Enamik käsitööliike vajavad kahe käe koordineeritud tegevust ning kui sellega on vahepeal olnud pikem paus, on täiskasvanueas raskem taasalustada.
  • Eneseväljendus ja loovus: Käsitöö annab võimaluse väljendada end loovalt. See võib olla platvorm, kus väljendada tundeid, mõtteid ja ideid kunstilisel viisil, ilma et peaks kasutama sõnu. Mõnikord arvatakse, et käsitöö on üksnes juhiste järgi õigete töövõtetega esemete valmistamine. Siiski on selles kõiges palju vabadust, eriti peale seda, kui põhilised tehnikad on selged ja mõttemaailma piirid vabastatud.
  • Sotsiaalne aspekt: Käsitöö on ka suurepärane viis inimeste ühendamiseks. Käsitööringid ja -kursused võimaldavad kõigil jagada oma kogemusi, õppida uusi oskusi ning luua sotsiaalseid sidemeid. Infotehnoloogilises ühiskonnas me eraldume üksteisest helendava ekraani taha, oskame suhelda kirjaliku vormis aga ehmatame eluliste asjade peale ega oska reageerida ja toime tulla teise inimese reaalsete emotsioonidega. Näost-näkku suhtlemiseks on alguses vaja mingit väikest barjääri, mis oleks veel parem kui peituda pooliku käsitöö taha või olla grupis ja õppida, samal ajal jättes endale siiski taganemise- ja põgenemise tee. Aegamööda julgemaks muutudes ja ujedusest üle saades, selgub, et inimesed ümberringi on nagu sina, koos oma vigade ja ebatäiusega täiesti toredad ja annavad igapäevategevusele ka hoopis uue kvaliteedi. Suhtlemisstiilidega harjutakse ja õpitakse tolereerima ümbritsevate inimeste eripärasid.
  • Tähelepanu ja mõtete juhtimine: Käsitöö võib olla kasulik ka neile, kes võitlevad ärevuse, depressiooni või muude vaimse tervise probleemidega. Käelise tegevusega tegelemine võib aidata suunata tähelepanu eemale negatiivsetest mõtetest ja soodustada positiivset mõtlemist. Paljud kudujad-heegeldajad vihkavad harutamist, mis kajastab justkui läbikukkumist. Meie ühiskondlik hoiak on eksimisvaenulik ja meil ei ole turvalist keskkonda, kus vigu teha ja neist õppida. Käsitöö on üks selline koht, sest kui ka rida või kaks valesti kududa, ei sünni sellest väga suurt kahju ning elu läheb edasika peale harutamist. Olles järjekindel ja kannatlik, jõuab igaüks kord ka staadiumisse, kus tehtud vea harutamine ei mõju maailmalõpuna vaid annab tunnistust küpseks saamisest.
 
On oluline märkida, et käsitöö ei ole asendus professionaalsele vaimse tervise ravile, kui seda on vaja. Kui keegi tunneb end pidevalt stressis, ärevuses või depressioonis, on soovitatav otsida professionaalset abi. Käsitöö võib olla osa tervislikust enesehooldusest, kuid ei tohiks asendada sobivat meditsiinilist ravi, kui seda on vaja.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga